Šokolaadijänku-tüdruk Freya pere sai uhiuue auto. See oli ilus oranž kahekohaline kabriolett. Sellega oli väga hea poes käia ja Freya võis poodi kaasa minna. Freyale meeldis uues kabrioletis ema või isa kõrval istuda. Ühel päeval kutsus vanaisa Freya Tuuleneemele päikeseloojangu kruiisile.

„Isa viib sind kabrioletiga kohale,”
ütles Freya ema.
Freya oli väga õnnelik. Ta oli juba tükk aega lootnud, et saab autoga teha pikema sõidu.
„Kõigepealt läheme ja ostame kruiisi jaoks vajalikke asju,”
ütles Freya ema.
Ta sõitis Freyaga poodi ja ostis talle ilusa koti, mis sobis kruiisileminekuks suurepäraselt.

Kui kruiisilemineku hommik kätte jõudis, sadas.
„Ei või olla!” ütles Freya ema.
„Nüüd ei saagi Freya kruiisile minna.”
„Arvatavasti on Tuuleneemel ilm parem,” rahustas teda Freya isa.
„Me peame lihtsalt sõidu ajaks katuse peale panema.”
„Tšau!”
hõikasid Freya ja isa rõõmsalt, asudes kabrioletiga teele.

Ja nii oligi. Kui Freya ja isa Tuuleneeme poole sõitsid, jäi sadu järele.
„Läheme kõrvaltee kaudu,”
ütles Freya isa,
„siis näeme kaunist vaadet.”
Freya ja isa jõudsid kõrge mäe tippu, kust avanes imeline vaatepilt. Vihm oli lakanud ja päike piilus pilvede vahelt välja, tuues kaasa uhke suure vikerkaare.
„Oo!”
hüüdis Freya erutunult.
„Kui ilus!”
Freya ja isa imetlesid vikerkaart.

Mõne aja pärast ütles Freya isa:
„Noh, nüüd, kus vihma enam ei saja, läheme edasi Tuuleneemele!”
Ta võttis autolt katuse maha ja sõitis kiiremini.
„Juhuu!”
hüüdis Freya lustlikult.
„Kui lõbus!”
Nad sõitsid läbi kauni maastiku ja tundsid kabrioletis mõnusat tuuleiili.

Just siis, kui taevas hakkas punakaks tõmbuma ja päike mere taha loojuma, jõudsid Freya ja isa Tuuleneemele. Freya jooksis kaile, kus vanavanemad teda juba ootasid, ja jutustas neile oma imelisest kabrioletisõidust.
„See oli nii lõbus!”
rõõmustas ta.
„Auto sõitis nii kiiresti! Uskumatu!”

Pere astus kruiisilaeva pardale ja nad sõitsid vaikselt õhtupäikesele vastu.
„Merelkäik on väga vahva, aga olen kindel, et ka autoga läbi tuulte sõita on imetore,”
ütles Freya vanaisa.
„Läheme teeme homme koos mööda rannikut väikse tiiru,”
pakkus vanaema Freyale välja.
„Jaa!”
ütles Freya.
„Me teeme mitu-mitu ringi!”
Freya oli ootusärevil ja tahtis, et juba algaks uus päev, mil ta saab vanaemaga sõita läbi tuuleiilide.

LÕPP