„Tere hommikust!”
Lapsed jõudsid kooli, täis särtsu ja elujõudu. Käes oli päev, mida nad olid juba ammu oodanud.
„Tere hommikust kõigile!”
ütles kooli direktor Patrick Väike.
„Kas teate, mida te täna tegema hakkate?”

„Tähti vaatama!” hüüdsid lapsed rõõmsalt.
Nad kõik olid suures tähevaatluse ootusärevuses. Ometi muretsesid kõik ühe asja pärast.
Varahommikust saati oli olnud pilvine. Kui selline ilm püsib, ei näe nad ühtegi tähte.

„Kas õhtuks läheb taevas selgemaks?” mõtlesid lapsed isekeskis.
Kõigi selle päeva tundide ajal vaatasid nad alatihti aknast välja.

Tänases tunnis räägiti tähtkujudest, nende moodustatud mustritest.
„Iga aastaaeg toob endaga kaasa eri tähtkujud,” ütles härra Väike.
Seejärel jutustas ta mõnest tähtkujust lugusid.
„Mis tähtkujusid me täna näha saame?” pärisid lapsed.
Nad ei jaksanud õhtut kuidagi ära oodata.

Tüdrukud rääkisid tähtkujudest lõbusalt juttu ka lõuna ajal.
„Mis tähtkujust sina oled?”
küsis Šokolaadijänku-tüdruk Freya Karutüdruk Andromedalt.
„Ma olen Sõnn,” vastas Andromeda.
„Aga sina, Freya?”
- "Mina olen Kaalud,” lausus Freya.
„Otsime need raamatust üles!”
Nad olid nii elevil. Väljas aga oli taevas ikka veel pilvine.

„Palume päikesel välja tulla,” ütlesid nad.
Lapsed läksid välja kooliaeda ja hakkasid hüüdma:
„Pilved, pilved, minge ära! Päike, päike, tule välja!”
Just sel hetkel murdis pilvede vahelt välja üks päikesekiir ja õige pea hakkas paistma ka sinine taevakaar.

„Hurraa! Taevas selgineb!”
Kõik olid nii rõõmsad. Ka härra Väike paistis rõõmus.
„Küll te olete tublid!” kiitis ta.
„Teie soovi võeti kuulda.”
Ja õhtul, kui pimedus maad võttis, hakkasid tähed särama.

Lapsed vaatasid põnevil läbi teleskoobi.
„Oo!” õhkasid nad.
„See on nii ilus!” Vilkuvaid tähti oli kõikjal, kuhu silm ulatus nägema. See avaldas kõigile muljet.
„Mis tähtkuju see on, härra Väike?” uurisid lapsed.
Härra Väike selgitas ja lapsed vaatasid kordamööda läbi teleskoobi. See oli imeline öö ja lapsed naeratasid sama säravalt nagu nende kohal olevad tähed.

LÕPP