Metsakliinikus on arstiks Piimajänku-isa Alex.
Kogu küla lapsed lähevad sinna tervisekontrolli, aga päev enne visiiti ütleb Šokolaadijänku-beebi Creme:
„Ma ei taha arsti juurde minna! Ma kardan teda.”

Kahe nädala eest oli Šokolaadijänku-poiss Coco külmetunud ja arst tegi talle süsti.
„See oli nii valus, aga ma olin vapper,” rääkis ta, liialdades pisut. Creme aga otsustas, et talle ei meeldi arstid.

Coco arvab, et see on tema süü... Ta läheb koos Šokolaadijänku-tüdruk Feyaga doktor Piimajänku-isa ja polikliiniku õde Piimajänku-ema Kate'i vaatama.
Kate'il tuleb hea mõte.

„Su nukk on haige,”
ütlevad Coco ja Freya Creme'ile.
„Viime ta arsti juurde.”
Creme otsustab olla vapper ja nad lähevad koos polikliinikusse.
„Ära muretse! Tal hakkab varsti parem,” ütleb arst.

„Aita mul teda ravida!”
Ta annab Creme'ile oma stetoskoobi. Beebi kardab alguses pisut, kuid tunneb end varsti nagu päris arst.
„Sa saad varsti terveks,” ütleb ta lahkelt.

Creme ei kardagi enam.
„Mulle meeldivad arstid,” sõnab ta.
„Ma tulen homme tagasi.”
Doktor Piimajänku-isa ja Kate vaatavad üksteisele otsa ja naeratavad.

Järgmisel päeval on kõik küla põngerjad polikliinikus. Neid mõõdetakse ja kaalutakse.
„Nad on tublisti kasvanud,”
ütleb doktor, lapsed rõõmsalt ümberringi jooksmas.
„Ma tahan teha nii, et nad kõik oleksid alati terved,” mõtleb ta.

LÕPP