Šokolaadijänku-tüdruk Freya on võitnud Sylvania külakooli kunstivõistluse.
„Palju õnne, Freya!”ütleb Pähkliorava-poiss Ralph.
Tal on Freya pärast väga hea meel ja nüüd on tal üks mõte:
„Ma tean!”ütleb ta.
„Korraldame minu kodus peo, et seda tähistada!”

Freya on väga hea meelelahutaja ja ta korraldab sõpradele alati imevahvaid pidusid.
Ralph soovib, et tema pidu oleks ühtlasi Freyale aitäh-ütlemine. Ta otsustab teha erinevaid asju, mis Freyat rõõmustaksid, ja panna need mööda maja laiali.

Ralphi isa on külas kuulus leiutaja. Ta mõtleb alati välja uusi seadmeid ja masinaid, millest kõik rõõmu tunnevad. Ralph soovib oma isa matkida ja teha Freya õnnelikuks.
Kõik tema sõbrad arvavad, et see on hea mõte.
„Kui Freya majja sisse astub, siis suuname valguse temale,”ütleb Ralph.
„Kas poleks ilus, kui tema peale langeksid lilleõied?”ütleb Siidikiisu-piiga Tiffany.
„Kuidas oleks liikuva taldrikuga, mis toob talle koogitüki?”
küsis Piimajänese-poisu Oliver. Lastel tuleb üha uusi ja uusi mõtteid.

Lapsed hakkavad tööle, et liigutada mööblit ja üllatused valmis seada.
Kui kõik on korras, saabub aeg teha proovi.
Kuid…

„Kõigepealt, kui Freya sisse tuleb, hakkab valgus tema peal särama,”ütleb Tiffany.
Aga kui ta prooviks ukse avab, ei juhtu midagi. Siis ootavad nad, et laest hakkaks langema lilleõisi, kuid suur hulk lilli kukub lihtsalt alla neile pähe ja keegi ei näe mitte midagi. Taldrik, mis koogi toob, peaks liikuma laual aeglaselt, kuid see tuleb nii suure hooga, et kook lendab sealt maha ning Piimajänese-preili Rebecca on üleni kreemi täis.

Korraga süttib toanurgas valgus ja paljastab Karu-pätajala Piersi, kes pistab omale kommi suhu.
„Mitte midagi ei tööta,”oigab Ralph. Kõik on pettunud.

Nüüd saabub Freya.
„Ma kuulsin, et kõik on siin pidu ette valmistamas,” ütleb ta.
„Kas ma saan ka appi tulla?”
Kuid see on ju tema üllatuspidu.
„Ei-ei, meil on kõik hästi!”ütleb Ralph ruttu.
„Aga te olete kõik siin, et aidata…”
„Me saame ise hakkama.”
„Olgu siis,”ütleb Freya ja pöördub minekule. Ta paistab nii üksildane, kui ta minema kõnnib.

„Ooh, soovin, et ma poleks seda öelnud,”mõtleb Ralph.
„Freya hakkab arvama, et ta jäetakse välja, ja ta ei pruugi peole tullagi. Kuidas ma saaksin teda rõõmustada?”
Ralph teeb kõvasti mõttetööd ja peagi on tal plaan valmis. Ta kutsub sõbrad appi ja nad koguvad tervest külast lampe kokku.

Tähtsa päeva õhtul on aeg peoga pihta hakata. Aga juhtubki nii, nagu Ralph oli kartnud: Freya ei tule peole.
Tiffany läheb teda kutsuma ning kui Freya ukse avab, saab ta suure üllatuse. Tema maja eest algav tee on tuledega ääristatud. Ralph on koos sõpradega rivistanud kogutud lambid teeservadesse.

„Nii ilus!”
Freya ja Tiffany lähevad mööda lampidest ääristatud teed. See viib Ralphi majani, mis särab üleni tuledes.
„Mind ei ole kunagi varem nii ilusasti juhatatud,” lausub Freya õnnelikult.

Kuid see ei ole veel kõik.
Niipea kui Freya Ralphi maja ukse avab, kustuvad tuled ja kõik mattub pimedusse.
Kuid järgmisel hetkel läheb põlema üks tuli, mis valgustab ainult Freyat.
„Palju õnne kunstikonkursi võidu puhul!” hüüavad kõik.
Freya on üllatunud. Tuled süttivad ja laest langeb alla lilleõisi. Üleval rõdul naeratavad ja lehvitavad Freyale tema sõbrad.
Laual hakkab liikuma taldrik, millel on Freya pildiga koogitükk.
Sel korral õnnestuvad suurepäraselt kõik asjad, mida Ralph ja tema sõbrad on kavandanud.

„Ma palun eilse pärast vabandust,”ütleb Ralph Freyale.
„Me soovisime asjad korda ajada nii, et sina sellest midagi teada ei saaks.”
Freya oli sügavalt liigutatud.
„See on imetore!” ütleb ta.
„Aitäh teile kõigile!”
Ja nii algaski pidu tuledes linnamajas.

LÕPP